Ühe konkreetse korteriühistu näitel kerkis üles praktiline küsimus: mida teha olukorras, kus EIS-i toetust saanud korteriühistu on korraldanud rekonstrueerimistööde hanke, valinud välja soodsaima või parima pakkumuse, kuid hanke võitnud ehitaja loobub enne lepingu sõlmimist?
Esmapilgul võib tunduda, et tegemist on tavapärase riigihankega ning kui valitud pakkuja loobub, võiks korteriühistu nõuda temalt kahjuna sisse järgmise pakkumuse ja loobunud pakkumuse hinnavahe. Riigihangete valdkonnas on sellist lähenemist teatud juhtudel kasutatud, kuid korteriühistu puhul tuleb arvestada olulise erinevusega.
EIS-i toetuse saaja korraldatud ost ei ole üldjuhul riigihangete seaduse tähenduses riigihange. Korteriühistu korraldab küll toetuse tingimuste järgi hanke või ostumenetluse, kuid see ei tähenda automaatselt, et korteriühistu muutub riigihangete seaduse mõttes hankijaks. Tegemist on toetuse tingimustest tuleneva kohustusega tagada läbipaistev, võrreldav ja võrdset kohtlemist järgiv ostuprotsess, mitte klassikalise avaliku sektori riigihankega.
Seetõttu ei saa korteriühistu üldjuhul tugineda samadele õiguskaitsevahenditele, mida võiks kasutada riigihangete seaduse alusel tegutsev avaliku sektori hankija. Kui ehitaja ei ole lepingut veel allkirjastanud ja loobub pakkumusest, ei pruugi korteriühistul olla alust nõuda temalt automaatselt sisse järgmise pakkumuse hinnavahet. Eriti keeruline on sellist nõuet esitada juhul, kui sõlmitud ei ole lepingut, tagatisi ei ole ette nähtud või hanketingimustes ei ole loobumise tagajärgi selgelt reguleeritud.
EIS-i seisukoha järgi on sellises olukorras korteriühistul eelkõige kaks praktilist võimalust: proovida sõlmida leping järgmise sobiva pakkujaga või korraldada uus hange. Kui järgmine pakkumus on oluliselt kallim, võib see ühistu jaoks tähendada vajadust vaadata üle projekti eelarve, laenuvõimekus või tööde maht. Samas ei ole toetuse reserv üldjuhul mõeldud ehitusmaterjalide hinnatõusu või pakkuja loobumisest tekkinud kallinemise katmiseks, vaid eelkõige ettenägematute tööde rahastamiseks.
Oluline on ka võrdse kohtlemise põhimõte. Kui pärast pakkumuste esitamist lubada ühel pakkujal hinda tõsta või katta hinnatõus reservi arvelt, võib see olla ebaõiglane teiste pakkujate suhtes, kes esitasid oma pakkumuse algsetel tingimustel. Selline olukord võib seada kahtluse alla kogu hanke läbipaistvuse.
Sellest näitest saab teha korteriühistutele mitu praktilist järeldust. Esiteks tuleks hankedokumentides juba ette läbi mõelda, mis juhtub siis, kui edukaks tunnistatud pakkuja loobub lepingu sõlmimisest. Teiseks tasub kaaluda pakkumuse jõusoleku, tagatise või muude vastutustingimuste selgemat kirjeldamist. Kolmandaks ei tohiks korteriühistu eeldada, et toetuse tingimuste järgi korraldatud hange annab talle automaatselt samad õigused, mis on riigihangete seaduse alusel tegutseval avalikul hankijal.
Kokkuvõttes tuleb EIS-i toetusega rekonstrueerimishangete puhul eristada kahte asja: toetuse tingimuste järgi korraldatavat ostumenetlust ja riigihangete seaduse tähenduses riigihanget. Korteriühistu peab järgima toetuse nõudeid, kuid see ei tähenda üldjuhul, et pakkuja loobumisel saab automaatselt rakendada riigihangete seadusest tulenevaid kahjunõudeid. Seetõttu on kõige olulisem ennetus: selged hanketingimused, läbimõeldud lepingu sõlmimise kord ning realistlik arusaam sellest, millised õigused ja riskid korteriühistul tegelikult on.
NB: Tegu on juhtumiga, kui lepingut pole veel sõlmitud. Kui leping on sõlmitud ja ehitaja loobub, siis tuleb juba vaadata VõS-i.