Tehniliste Konsultantide Liidu ettepanekud – Eesti riikliku renoveerimiskava 2050 täiendamiseks

Tehniliste Konsultantide Liidu ettepanekud – Eesti riikliku renoveerimiskava 2050 täiendamiseks

Vastavalt liikmetega toimunud aruteludele saadeti ministeeriumisse järgnevad ettepanekud.

1. Väikeelamute renoveerimistoetuse parendused

• Lisada toetusmeetme tingimustesse soovitus kaasata tehniline konsultant enne toetuse taotlemist või tööde tellimist. Konsultant aitab koostada renoveerimisplaani ning hinnata erinevaid lahendusi, mis suurendab investeeringute sidusust ning väldib projektide pealiskaudsust.
• Lubada renoveerimistoetuse ja eluasemelaenu käenduse raames kasutada osa toetusest tehnilise konsultandi tasu maksmiseks. See lahendus on sarnane korterelamute toetustele ning aitab väikeelamute omanikel saada kvaliteetset nõustamist.

2. Kontaktpunktid ja nõustamisteenus

• Renoveerimise kontaktpunktides tuleb kaasata tehnilised konsultandid ja erialaliidud, mitte ainult palgalisi ametnikke, et tagada sisuline tehniline nõustamine.
• Kontaktpunktide teenuseid tuleb laiendada väikeelamute ja üksikelamute omanikele, rõhutades, et tehniliste konsultantide abi on neile samavõrd kättesaadav kui korteriühistutele.
• Digitaalsetes kanalites (renoveerimisportaal, renoveerimisgiid) tuleb luua võimalus konsultatsioonide broneerimiseks ja küsimuste esitamiseks tehnilistele konsultantidele. See aitab omanikke varajases renoveerimisetapis.
• EIS-i ja partnerite ülesanne on käivitada konsultantide koolitus ja sertifitseerimise programm, mis tagab uute konsultantide turule tuleku ja regionaalse kättesaadavuse.

3. Tehniliste konsultantide rolli laiendamine

• Tehniline konsultant peaks olema nõutud või tungivalt soovituslik mitte ainult toetusmeetmete puhul, vaid iga renoveerimisprojekti puhul. Eriti oluline on see etapiviisilise renoveerimise korral, kus konsultant tagab tööde sidususe ja tulevaste etappidega arvestamise.
• Kavas tuleks avada, kuidas olemasolevad tehnilised konsultandid (enam kui 10 aastat tegutsenud ja kutset kujundavad) on kaasatud kava elluviimisse ning kuidas nende kompetentsi kasutatakse.
• Tulevases tööjõu arendamise peatükis (Haridus ja täiendkoolitused) peab lisaks energiaaudiitoritele, projekteerijatele ja muudele spetsialistidele olema välja toodud ka tehnilised konsultandid. Mainida, et väljatöötamisel on tehnilise konsultandi kutse, mis hõlmab nii korter- kui väikeelamute projekte.

4. Digitaalsed tööriistad ja renoveerimisgiid

• Renoveerimisgiidi kasutamisel tuleb rõhutada, et seal esitatud tehnilised lahendused ja soovitused tuleks üle kontrollida või täpsustada tehnilise konsultandi poolt, eriti keerukate valikute korral.
• Digikeskkonda tuleks lisada funktsioon “küsi konsultandilt”, mis võimaldab kasutajatel otse professionaalilt nõu saada ja seeläbi vältida ebakompetentsete soovituste järgimist.

5. Maksusoodustused

• Meede 2.8 – maksusoodustused korterelamute renoveerimisel: kavas tuleks selgelt välja tuua korterelamute renoveerimisega kaasnev riigi maksutulu ning maksusoodustuste positiivne mõju meetme tasuvusele. Maksutulu arvestamisel ei tohiks piirduda üldise hinnanguga, vaid esitada tuleks ajakohased ja tegelikkusele vastavad arvutused. TalTechi 2016. aasta analüüsis „Korterelamute rekonstrueerimise majanduslik tasuvus“ oli välja toodud, et riigile deklareeritud maksutulu moodustas juba toona ligikaudu 32% rekonstrueerimistööde maksumusest. See arvestus tugines perioodile, mil käibemaksumäär oli 20% ning kasutatud rekonstrueerimisstatistika pärines 2016. aastale eelnevast ajast. Arvestades, et 2026. aastal kehtiv käibemaksumäär on 24% ning ehitussektori tööjõumaksude laekumise kvaliteet on eelduslikult paranenud, võib renoveerimistöödega seotud otsene maksutulu riigile olla varasemast oluliselt suurem ning ulatuda hinnanguliselt kuni 40%-ni tööde maksumusest. Seetõttu tuleks kavas kasutada ajakohastatud maksutulu arvestust, mitte piirduda varasemate, tänaseks aegunud eeldustega. Lisaks otsesele maksutulule tuleks riigi tulude ja meetme tasuvuse hindamisel arvesse võtta ka renoveerimise kaudu majandusse suunatava raha laiemat multiplikaatorit ehk doominoefekti. Rekonstrueerimisinvesteeringud loovad täiendavat käivet ehitussektoris ja seotud tarneahelates, suurendavad tööjõumaksude ning käibemaksu laekumist ning elavdavad laiemalt kohalikku majandust. Sellest tulenevalt võib renoveerimismeetme kogumõju ühiskonnale ja riigieelarvele olla märgatavalt suurem kui üksnes otsese maksutulu põhjal hinnatav 40%.

6. Etapiviisiline renoveerimine

• Meede 2.2 – korterelamute etapiviisiline renoveerimine: igas etapis tuleb tagada pädeva tehnilise konsultandi juhendamine, et etappide vaheline sidusus säiliks ja renoveerimistegevused oleksid kooskõlas renoveerimispassiga.
• Tuleb märkida, et etapiviisiline renoveerimine ei ole seni toetatud olnud ning toetusmeetmete tingimusi tuleks vastavalt täiendada.

7. Üleriigiline strateegia ja turu arendamine

• Luua riiklik strateegia tehniliste konsultantide võrgustiku laiendamiseks ja pädevuse tõstmiseks kogu riigis, eriti väljaspool suuremaid keskusi. See hõlmab koolitusprogramme, konsultantide registri loomist ja regionaalse katvuse tagamist.
• Kavas peaks olema suurem fookus tehnilistel lahendustel ning ehituse võimekuse kasvatamisel. Üheks probleemiks on järjepideva toetuse rahastuse puudumine; seetõttu tuleb lisaks teavitusele tagada ka praktilised lahendused ja stabiilsed rahastuskanalid.

8. Mitterahalised meetmed ja teavitustegevus

• Teavitustegevustes tuleb keskenduda tehniliste konsultantide rolli tutvustamisele ja anda selge juhis, kuidas nendega ühendust võtta. See aitab vähendada elanike teadmatusest tulenevat ebakindlust ja suurendada renoveerimise kvaliteeti.